Peasalat "S. Anna" (18 g)

Peasalat "Santa Anna".
Keskhiline peasalati sort: tõusmetest saagini 67-78 päeva. Pead on suured, ümmargused, leht õrn ja maitsev, kaaluvad 200-300 g.
Sort sobib kasvatamiseks suvel ja sügisel, ennakõidumiskindel. Soovitav taimede ettekasvatus.

* Salatiseemnete ettevalmistus külviks.
Mingit spetsiaalset külvieelset ettevalmistust salatiseeme ei vaja.
Tähelepanu! Idanevus säilib kuni 4 aastat.
Kress-salati seemneid leotada enne külvi 12 tundi niiske riide sees. Salatiseeme on peenike, et külv ei saaks tihe, võib seemneid segada saepuru või liivaga. See vähendab ka seemnekulu.
Istikute kasvatamine.
Istikutest kasvatamisel on võimalik avamaalt saada saaki varem. Istikud kasvatatakse ette külvikastides, mis täidetakse mättamulla ja kõdusõnniku seguga (1:1).
Seeme külvatakse ridadena, reavahe 1,5-2 cm. Seemneid kulub kasti kohta umbes 1,0 g. Seemned idanevad temperatuuril +22+25°C hästi. Istikud kasvatatakse ilma pikeerimiseta. Tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 2 cm. 3-4 pärislehe faasis istutatakse avamaale.
Paljud aednikud eelistavad kasvatada taimi vahepealse pikeerimisega. Sel juhul külvatakse seeme tavalisel viisil kasti (0,4-0,5 g /m2), külvisügavus 0,5 cm.
Istikute kasvatamisel tuleb jälgida, et taimed saaksid piisavalt valgust, muidu nad venivad välja. 2-3 nädala pärast istutatakse taimed turbapotti või mõnda teise potti.
Tähelepanu! Pea- ja pooleldi peasalati sorte tuleb istutada istikutena, et saada kvaliteetset saaki. Istikutest kasvatamine sobib nii varajaste kui hiliste istutuste puhul. 5.-10. aprilli paiku kasvuhoonesse külvatud seemned on 5.-10.mai paiku 4-5 lehega taimed. Lehtsalati külvinorm on 0,3-0,4 g/m2, külviskeem 15X5 cm, külvisügavus 1 cm. Peale külvi pinnas veidi tihendatakse. 8-9 päeva pärast ilmuvad tõusmed, aga 30-35 päeva pärast on taimed valmis välja istutamiseks. Peasalati külve harvendatakse 15-25 cm peale, sõltuvalt sordist.
Maa ettevalmistamine ja seemnete külv avamaale.
Salat on kiirekasvuline kultuur, mis ilmub meie lauale ühena esimestest. Ta on külmakindel, teda võib ka enne talve tulekut maha külvata. Massiline idanemine algab +4°C juures. Sobiv temperatuur kasvuks arenguks on +10+17°C. Palavate ja kuivade ilmadega läheb salat õitsema ja praktiliselt saaki ei annagi. On üsna nõudlik mulla ja õhu niiskuse suhtes.
Tähelepanu! Liigniiskus soodustab seenhaiguste arengut ja vähendab saagiomadusi !
Salat nagu ka teised kiiresti kasvavad taimed on nõudlik mullaviljakuse suhtes. Parim väetis on kõdunenud sõnnik, mis antakse sügisel (septembris) või siis kompost. Neid antakse 4-5 kg/m2. Mineraalväetistest antakse nitrofoskat (60-70 g).
Happelisel mullal salat ei kasva. Muide, salat võib olla mulla happelisuse indikaatoriks.  Salat eelistab neutraalset (pH 6,7-7,2), viljakat mulda.
Muld peab olema õhuline, mõõdukalt niiske. Salat eelistab küll neutraalset mulda, kuid kasvab ka veidi happelisel mullal, kui seal on piisavalt toitaineid. Happelised mullad vajavad eelnevat lupjamist. Salatit kasvatatakse peale kurki, varast kartulit, kapsast või tomatit, millele siis oli antud ka orgaanilist väetist. Enne külvi on ka soovitav anda 2-3kg/m2 sõnnikut või komposti. See tõstab märgatavalt saagikust.
Peale selle, leht- ja peasalatit ei kasvatata avamaal ja katmikalal mitte ainult omaette kultuurina , vaid ka täiendkultuurina. Külvatakse mitmerealiste üksteisest 40-50 cm kaugusel olevate  ribadena; ridade vahe ribas 15-20 cm.  1m2 kulub 0,6 g lehtsalati ja 0,3 g peasalati seemet.
Väiksepealised kiirekasvulised salatid istutatakse skeemil 20x20 cm, aga suurepealised 30x30 cm. Et värsket salatimaterjali oleks pidevalt saada, külvatakse seda terve suve jooksul (aprilli keskpaigast augusti lõpuni).
Lehtsalat annab toidukõlbulikke lehti juba 30-40 päeva  peale tõusmete ilmumist. Teda külvatakse ridadena, reavahe 10-15 cm, taimede vahe 5-6 cm, külvisügavus 0,5-1,0 cm. Suvel külvatakse hiliseid sorte, mis on ennakõidumisele vastupidavad.  Et saada saaki pikemalt, külvatakse lehtsalatit 15-20 päeva tagant, peasalatit 2-3 korda suve jooksul, samaaegselt 3 sorti (varajast, keskvalmivat ja hilist).
Istikud istutakse alalisele kohale 20-25 cm vahedega. Spargelsalatil on ridade vahe 50-60 cm, taimede vahe reas 25-30 cm. Ridade vahekaugus ja taimede tihedus sõltuvad sõltuvalt sordist ja leheroseti suurusest.

Hooldus, kastmine, väetamine.
Ridade vahed hoitakse kobestatuna, umbrohupuhtad. Kastetakse vastavalt vajadusele. Tavaliselt harvendatakse salatit 2-3 korda: 2-3 ja  siis 5-7 pärislehe faasis . Harvendatud taimed kasutatakse toiduks.
Salatile sobib lämmastik-kaaliumväetiste andmine.
Koristamine ja säilitamine.
Lehtsalatit koristatakse vastavalt vajadusele või siis kõik taimed korraga. Peasalat koristatakse vastavalt peade moodustumisele.
Lehtsalat saab toidukõlbulikuks 25-30 päevaga, peasalat 45-70 päevaga, sõltuvalt sordist. Lehtsalat koristatakse 6-10 lehe ilmumisel, peasalat aga siis, kui peade läbimõõt on 5-12 cm.
Koristamisel lõigatakse terava noaga maapinna lähedalt läbi, kollased ja närbunud lehed eemaldatakse. Koristuseks sobib paremini varajane hommik või õhtupoolik. Kui koheselt ei tarvitata (kõik salatid peale spargelsalati, mis säilib halvasti), siis kaevatakse taimed koos mullapalliga välja ja hoitakse niiviisi. Koristamisega alustatakse siis, kui leherosett või pea on moodustunud, kuid mitte hiljem kui juba vars on moodustunud. Peasalatit tuleb koristada kuiva ilmaga. Palava ilmaga ja peale vihma ei või salatit koristada, kuna siis kaotab ruttu oma kvaliteedi ja närbub.
Tavalisel toatemperatuuril säilib lehtsalat kuni ööpäev, peasalat 3-4 ööpäeva. Kilekotis säilib toitainete kadudeta 3-4 nädalat. Söögiks tarvitatakse toorelt, kuid kui ilmub õievars, siis enam kasutada ei sobi, sest lehed muutuvad kibedaks.